Halleluuja halleluuja, hää õtak om!
Ma sõs ol täämbä hindä kirjotamis soone pääl, või kas just soone pääl aga nu ma mõtli, et olessi hää iks üle pika aa kirjota midägi! Suvi ommava läbi ja es oleki nagu olnu tuud aigu või mille kõnelda, et tüüd om nii kõvva tettü, et es jõuvvagi tuud arvuti kaiia! Ja sõs võta tu aig viil kirjotamisõs, eks tu olõ tu tunde värk, mis tettä tahat, mul om tööpäiv õttakuni välla ja sõs tahassi viil trenni tettä ja sannan om vaja kävva ja makkama piät ju ka!
Tüü tege miilõ hääs ja puhastõ no mõtte tu rämpsust är. Hindäl om hää kaeda ka jo mis är olet tennü! Kui om iks häste tettü ja näe õkvalt hää välla no sõs lät ju tujo nii hääs! Igast tüüst tõlõ leida iks umamuudi võlu. Kui sa piät iks päivutsa sitta viskama sõs iks annab jo leida tuud võlu mis tu sõs om, ehk ommava ainukõ asi tuu, et tu sitahais om kopsurohi. A vat kui om illos õtak nagu täämbä oli siinpuul võromaa kandin, siis om ju nii hää kui mürgita är hinnäst, panõ nu kõrvarüükja kõrva ja tu miilõpäranõ bänd rüükma ja sõs naka vahva muroniidukiga nüpõldama. Sõs sjo om ju lust ja lillõpido, aga kõk mis tiit ja olõt, ega midägi müüda külgõ maha es juuse jo! Ega asi anna sullõ tarkust juurdõ kui tuud tahad tettä mõistusõga! Tüü kiida tegijat!
Mul om miil hää ja kõk läe hästi. Vagun viirõ tsõõrikupääl sinna puule kus piät minõma ja kuhu ma tahassi, et ta viirõ. Es piä kõk sjo aig mõtlema, et mille või kuimuudu või mida ma süü. Ja kui muud ma sinna saa või kui muudu ma tuud tettä saasi või kas ülssõ saasi midagi tettä. Kõk ju tänapäival mass, sa õi midägi ilma iist! Või oma hää ja truu ja toreda sõbra saa. A kui taht midägi tettä sõs es sa iks midägi kui raha es olõ!
Ja sõs kui oma rahha ja siis kui om aigu ja siis kui ommava hää sõbra ja sõs sa läet ja olet ja kaet ja naudit ja juut ja rüügit ja tõmba sõõri täius ja jälleki kaet ja naarat ! No sõs om ju hää olla! Sõs oleõi sul määnegist murret oleõi vaja mõelda, et es tiia kas ma nüid sa või es tiia kas om hää.... Kõk tule hääs tettä, mida om vaja ja isegi tuu tulõ hää tettä mida es ole vaja, sest kui sa tii kõk hääs sõs om kõgil hää. Ja kui om kõgil hää siis om ju sul hindäl viil paremp kui hää! Ja kui sul om viil paremp kui hääs siis tule tettä nii, et tõstel kah om viil paremp kui viil sa olla'! Mõtle kui hää olessi kui kõk inemõsõ naarasi ja olessi õnneliku! Sjo omgi ju kõgeparemp. Mittõ, et kõk piässi ja tahassi olla' kõgeparempa ja kõgest kõgekõgemad, ole nii nagu ole! Ära mõtle ainult hindälõ, teisõ inemõsõ omma va ka su kõrval ja su ümbõr kes sõltuvad ka sinust! Kõk piava õnneliku olema!
Täämba sõs sai Järva- Jaanin jalgpalli mängitud, jäin küll hiljas aga õnneks olimõ mi nii võimsalt üle, et sai õkvalt jälleki mängu ja enesõkindlust mano! Võitsimi 8-0. Tulõ loota ja viil pingutada, väikõnõ lootus om viil saada ülemineku mängugelõ ja võidelda koha iist astõ kõrgemal liigas!
A lõpus saan ma aigu ka korvpalli mägnima minna, mida es ole tükk aigu tennü ja igatse väiga. Ma ei tiia mulle tu sport iks milldus. A üle kõõge miildus mulle taadõragoda, ja ülekõge miildus mulle ilusa hää ja mõnusa tüdriki! Kellel om kuldpäiksõnõ maasika naeratus! Mis pimmestava su silma ja väristab su hinge plaksuga kokku, et saasi ainult viil ja viil tuud kuldrenetsetõ õuna maitsta!
Hää küll. Ma ole ullis är lännu! Võikit halluki!
Kaege, et ullusi es tii! Ja oleke vahvad!
Häääd üüd täämbä praegu. Hääd päiva hummen. Hääd olemistõ egapäiv!
