Täämba om kolmapäiv!

Täämba om sõs kolmapäiv nagu sääl title man kirjo om. Sjo om ju umbõlõ hää taadõragomise päeiv!
A mäs ma iks kõnõlõ täämbääst ma kõnõlõ mäs ma eila tege huupistükkin. Eilä ol sääne hää päiv kos ma kävet uma hää herr kaljuvee mano. Sääl sai natuke tuud luuserivärki tettü ja sõs sai pilli klohmitu ja tinistatu! Vahest kui jällegi sa hetke sissõ sõs ol väiga häää. A eks tuu luuseri värk andse ka iks õkvalt juurde ja tii kõk iks niipaljo parempas, et nii hää om. Olgu õnnistätü Herr Kaljuvee, et ta mulle iks oppas tuud pillimängu ja om nii hää hingesõber, et nii hää om ullusi tettä!
Päiv nakas läbi saama ja sõs ma ol kotto jo vahetisi niisama tuud televiisori värki ja sõs ol kellegi hää mõte tuud hasartmängu mängida sjo pokker, et Mihkliman saa tettä. Nii sõs sai mängitud tuud pokkerit mõne tunnikese ja sai tuud rahha kah mõne tonnikese, a tegelt es saanu tood rahha niipaljo sai kõgest katskümmend kruuni. Ja sõs ol sääne hää mõte ka viil, et läemi käve tartumano tuud rämstoitu süüman sjo mäktuunalds! Nii saigi sõs tettü lätsime, ma ol õkvalt autojuht ja vällan ol sääntene jubbe peni ilm sattas kus jakksas, a sai õkvalt hää ja uhke suure massinaga sõita, olnudõi hätta midägi! Ja sõs sääl tartoman sai veel üts jant ka ol sääl üritasin karata määnsegi meetrise petoon saina pääle ja tuu ol nii märg et ma libõsõsi kohe selläga maha är otse porilompi. Oleõi mõistust pään! Ja kunagi üüse sai kottonka jõutud.

Ma kõnõlõ sõs täämba päivast kah natukõsõ nüüd om kell nii paljo, et saa kõnõlda või noh täämba om tegelt neljapäiv aa ma kõnõlõ iks siin postituse uma eiläsa pääva ehk siis täämbase postititle päiva! Alustuseks ma vedasi puid riidamano ja sõs tul kõne Mikult, et läemi mängime korvpalli. Ja sõs saigi tettü sjod korvpalli värki, väiga hää ol, aga jällegi mänginud ei olnud paar päiva sõs es saanud sellest pallis midägi aru es püsinud üldse käen! Ja sõs pääle kossu tul kodo mõshesi är hinnäst ja sõs helistas joba herr Rain, et võiss tettä midägi a es tiidnu mida, sõs tul Suur Silrvel mõttele, et võissi kallale minnõ. Sjo ol algus hää mõte küll aga sõs ma mõtli, et ega me kavva sääl es ole- kuna no säääse ommava ju sääntese rõipe, et sinno süvvase elosalt ärq! Ja nii ollgi sõitsime sõs Mosina mano, Elva järve äärde ja lõime õkvalt õnge vallale ja nakasime kalla püüdma edimese 10 minutiga sai aru, et saa õih kalla ja sa õih olla sest rõipe õgiva nagu vampiiri! Sõs sai viil iks passitud ja kohta ka vahetatud, a lõpuks saime iks aru - kui ol tund aigu passitud, et ole õih mõtet hinnäst söögilavval hoida sest isegi kallad es pakkunud hinnäst mi süügilavvale ja nii saigi kodo tagasi mindo samõ targõlt kui tuldõ! Kell ol joba paljo! Ja sõs Elva jõuvdsime nägimi viil Albre kutsat, mis ol kottost väiga kaugen, mi mõtli et viime Pätu(pini mimme) kodo ärq a tuu es andnu hinnäst mi'le kätte, olnu'õi vorti ega midägi! Sinna sjo asi sõs jäigi pini läe esi kodu kui aigu sa! Mi läksime lõpuks siis sinnä rulaparki sääl sai natuke tuud luuseri värki tettü ja sõs kes sõitis rattaga kes sõitis rulaga! Ja lõpuks sai iks suikma ka tuldu kodo!:)
Aga iks ülõ kõõge miildus mul tu taaadõragomine ja kõk kuun üten rütmin " mulle miildus ülõ kõõge taadõragoda, taadõragoda, taadõragoda!" Sjo om sjo põlvapäiva hää laul ! Võikit hallukit ja olke iks vahva mihikõsõ! Häädpäiva!